Võidupüha puhul avatakse Raplas mälestussammas brigaadikindral Märt Tirule. Tegemist on esimese taasiseseisvunud Eesti sõjandustegelasele pühendatud monumendiga.
Kokku valmistasid Eesti Kunstiakadeemia tudengid kuus monumendi varianti, mille seast valis Tiru lesk Svetlana koos lastega välja esimese kursuse skulptuurimagistrandi Edith Karlssoni töö. «Ilmselt tekkis neil tuttavlik tunne, kui nad seda nägid,» sõnas 24-aastane Karlsson.
President Toomas Hendrik Ilves avab kuju vahetult enne võidupüha, 22. juunil Rapla kesklinnas sealse Ühispanga hoone ja jõe vahele jääval platsil. Praegu asub kuju kipsmudel Tallinna külje all Laagris asuvas osaühingus Ars Monumentaal, kus see järgmisel nädalal pronksi valatakse.
Kokku läheb 35 kilogrammi kaaluv kuju maksma umbes 200 000 krooni, millest suurema osa tasub kaitseministeerium.
Raplas sündinud Tiru teenis Nõukogude armee raadioluures sidespetsialistina välja majori aukraadi ning lasi ennast sarnaselt praeguse kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneotsaga laulva revolutsiooni ajal üle tuua Eestisse, kus ta töötas mõnda aega Rapla rajooni sõjakomissariaadi jaoskonnaülemana.
Kuigi sõjakomissariaatide peamiseks ülesandeks oli noorte kutsealuste saatmine Nõukogude armeesse aega teenima, aitas Tiru sõjakomissariaadi töötajana noori Nõukogude võimude eest hoopis peita.
Tiru kuju avamise üks eestvedajaid ja Rapla Rotary klubi liige Harri Õunapuu meenutas, et Tiru suunas noori teenima üsnagi fiktiivsesse tööteenistusse, mis päästis noored paariaastasest teenistusest okupatsiooniarmees ja sellega kaasnenud “dedovšinast”.
Taasiseseisvunud Eestis töötas Tiru kaitsejõudude peastaabis erinevatel ametikohtadel ning mõnda aega ka piirivalves, kust tollane kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einseln ta vallandas. 2000. aasta jaanuaris sai Tirust kaitseväe juhataja kohusetäitja ning pool aastat hiljem ka Eesti kaitseväe esimene brigaadikindral. NATOga lõimumise eestvedajana tuntud Tiru teenis hiljem kaitseatašeena Ammeerikaerika Ühendriikides ning suri 2005. aasta oktoobris, mõni kuu pärast tegevteenistusest lahkumist.
Brigaadikindral Tiru matused olid taasiseseisvunud Eesti esimesed riiklikud matused, samuti on tema mälestussammas esimene, mis on püstitatud uue Eesti sõjaväelasele.
Allikas: Postimehe arhiiv
